Minu pardiralli – kuidas sündis väike heegeldatud pardike

Jippii, lõpuks ometi saan jagada heegeldatud pardi mustrit! Ja just viimasel hetkel enne lihavõtteid. Heegeldatud part on minu viimaste nädalate põhitegelane, aga selle sünnilugu on palju pikem, kui esmapilgul arvata võiks.

Pardi heegeldamise mõte sai alguse peaaegu aasta tagasi ei kuskilt mujalt kui kõigile teada Pardiralli heategevusprojektist, mille eesmärk on vähihaigete laste ja nende perede märkamine ja toetamine. Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole – lihtne vannipart, seda oskab ju igaüks. Aga nii lihtsalt see kõik siiski ei läinud…

Beebidele mõeldes tegin esimesed pardid orgaanilisest puuvillasest lõngast. Sellised vahvad kollased, roosakate nokkadega. Kõik oligi tore, aga minu heegeldatud part ei tahtnud üldse püsti seista.

Proovisin raskustäidist ja see mingil määral toimis, aga mulle ei andnud hing rahu. Tahtsin, et see oleks lihtsam. Tahtsin, et inimene, kes soovib pardikest heegeldada ei peaks tegelema raskustäite otsimisega.

Niisiis, hakkasin oma mudelit täiendama – tegin keha laiema, et toetuspinda juurde anda. Vahepeal tekkis mõte proovida pardikesi šenill-lõngast heegeldada. Nii said need eriti udusule pehmed, aga konstruktsioon ikkagi ei töötanud.

Lõpuks olin heegeldanud ligemale 10 pardikest, aga ikka polnud päris rahul. Ja jätsingi asja sinnapaika.

Aga vahel on nii tore, et keegi nö koputab õlale ja ütleb midagi, mis paneb uuesti tegutsema. Nii juhtus ka seekord, et üks armas inimene küsis, kas ma pardikesest ka kunagi mustri kirjutan, sest ta tahaks seda heegeldada. Siis tuligi mul uus hoog sisse ja otsustasin töö võiduka lõpuni viia. Seda enam, et uus pardiralli ju juba läheneb ja võib-olla on veel inimesi, kes pardikesi näiteks heategevuseks valmistada tahaksid.

Kui ma mõned nädalad tagasi uuesti partidega tegelema hakkasin, võtsin kohe selge suuna šenill-lõngale. Keha sai laiust juurde, pea asetust nihutasin veidi keskme poole – ja voila, hakkaski tööle!

Valmis pardike on umbes 15 sentimeetrit kõrge. See valmib kahe detailina. Esmalt heegeldad puuvillasest lõngast noka, mille hiljem heegeldad õigele kohale. Ainus õmblus, mis teha on vaja, on noka ülaosa kinnitamine – nii jääb see ilusam ja puhtam kui sisse heegeldades.

Võin vist omast kogemusest väita, et pardikeste heegeldamine on omamoodi sõltuvusttekitav. See on kuidagi nii lihtne ja mõnus, muster jääb kiiresti pähe, nii et neid võikski vuristada – kümneid ja kümneid.

Mustrist on sel korral kaks varianti. Kui tunned, et tahaksid oma pardikese heegeldada, siis saad valida, kas alustada tasuta õpetusega või võtta ette veidi detailsem heegeldatud pardi muster minu e-poes.

Tasuta õpetuste lehelt leiad lihtsama, ühevärvilise heegeldatud pardi õpetuse.

Tasulises heegeldatud pardi mustris on lisaks rohketele fotodele boonusena ka klassikaline kolmevärviline part ja minu lemmik, jonnipunni sisuga kõlisev-kiikuv part.

Pardi heegeldamine on lihtne, aga kuna muster kasutab šenill-lõnga, siis on raskusastmeks märgitud keskmine. Miks? Sel lihtsal põhjusel, et šenill-lõngalt on silmuste lugemine veidi keerulisem.

Ei sa kuidagi jätta lõppu lisamata, et kui sa mõne pardikese valmis heegeldad, siis jaga mulle ka pilti. Selleks võid saata e-kirja või võtta ühendust sotsiaalmeedia vahendusel.