Heegeldatud jänkupoiss ja vanade projektide lõpetamine

Mõni mänguasi peab oma valmimist kaua ootama.

Selle jänese heegeldamist alustasin enam kui aasta tagasi. Peaaegu kõik tükid heegeldasin valmis, aga mingil põhjusel kokku ei õmmelnud. Ise ka ei tea, miks ta seisma jäi.

Aga hea asi on see, et mulle üldiselt käivad seisvad projektid närvidele. Ja nii ka selle jänesega. Iga kord kui oma lõngatoas ringi vaatasin ja tema õnnetuid detaile korvis märkasin, siis käis peast läbi, et “Tuleb ära teha!”.

Ja eile lõpuks võtsingi ette ja tegin valmis.

Esiotsa arvasin, et teen sellest tüdruku, aga välja tuli hoopis poiss. Asi oli nimelt selles, et leidsin oma korvidest-kastidest ühe valmis heegeldatud vesti ja isegi ühed püksid olid seal kunagi kellelegi teisele prooviks heegeldatud. Ja need sobisid valatult.

Mulle hirmsasti meeldib, kui kombineerida erineva koostisega lõngu. Jänes ise on villa ja alpaka segust. Püksid on ka villased, aga vest ja kangast lapid on puuvillased. Vill ja puuvill koos annavad hästi mõnusa ja loomuliku tulemuse.

Kangas on taaskasutus. Kelleltki sain ilusaid tükke ja juppe. Niimoodi sünnivad väga unikaalsed mänguasjad, kui sul mingit materjali ainult pisukene on, sest siis ei saa ennast eriti palju korrata.

Jänku muster pärineb mu viimasest raamatust “Unustamatud lapsepõlvelelud”. Uskumatu, et selle raamatu ilmumisest juba kaks aastat möödas on. See oleks nagu just alles olnud!

Raamatus on jänesest nii tüdruku kui poisi versioon. Talle saab selga heegeldada vesti ja sussid ja õmmelda seeliku. Pükse raamatus pole, aga need ma panen ehk tasuta õpetustesse kunagi, siis sealt hea võtta.

Kuidas sinul poolikute projektidega on? Kas neid on kogu elamine täis või oled usin lõpuleviia?

Mina vaatan siin tõtt juba ühe järgmise lõpetamata loomaga ja mõtlen, et nii hea oleks see viimane väike ponnistus ära teha ja talle joon alla tõmmata :)