Olen seda juba varasemalt ka maininud, aga mõni mänguasi sünnib kuidagi lihtsalt ja kõik temaga seoses sujub. Samas mõne teisega on igavene jama ja üks takistus teise otsa.
Pehme sametlõngast kass ehk Ümbrikukass kuulub pigem sellesse teise kategooriasse. Aga kõigile katsumustele vaatamata on tema eestikeelne õpetus nüüd valmis ja e-poes olemas.
ÜMBRIKUKASSI SÜND
Selle veidra kandilise kassi heegeldasin ma juba pool aastat tagasi, maikuus, kui veel Amigurumi Stuudioga toimetasin. Eks ta oli loomulik järg pandakarule, kes oli minu esimene šenill-lõngast kaisukas. Tihtipeale see nii ongi, et teed ühe ja kui materjal meeldib, siis tekib samas tuules järgmine idee. Nii oli ka selle kassiga.
Esimene foto ongi kõige esimene versioon Ümbrikukassist. See oli hall kass triibulise saba ja roosa südamega kõhul. Kassi kontseptsioon jäi lõpuni samaks, kuigi ma tehniliselt veidi parandasin ja täiustasin seda.
Selgituseks olgu öeldud, et minu eesmärk oli algusest peale teha must kass. Aga kes on musta šenilliga heegeldanud, need teavad, kui raske on sealt silmuseid lugeda. Sellepärast tegin esimese näidise halli, et ma ise ikka ka näeksin, mida ma teen ja saaksin paremini märkmeid/muudatusi teha.
Kassi loomisel oli veel üks algtõuge – nimelt õppis mu hea sõbranna värskelt mänguasju heegeldama ja küsis koguaeg hästi lihtsaid, mõnusaid ja stiilseid mänguasju. Ja sealt hakkaski mul mõte jooksma, et kui prooviks ühte minimaalsete õmblustega kassi, kellel kõrvadest saab sujuvalt pea ja näo saaks juba töö käigus õmmelda, nii et jääks ära töö lõpus see keeruline silmuste vahelt mässamine.
Kõik toimis ja suures kassi vaimustuses sündis veel mitu erinevat värvivarianti, ka triibulisi kasse sai heegeldatud. Seejärel hakkasingi õpetust kirjutama, aga sealt hakkasid asjad viltu kiskuma…
MIS SIIS IKKAGI VALESTI LÄKS?
Oma suurest eksimusest sain ma aru alles siis, kui kogu materjal oli üles pildistatud. Olin nimelt kassil silmad valesse kohta kinnitanud ja kogu õpetuse vale silmade asetusega üles pildistanud.
Vale koht tähendab üks rida madalamale, aga mul võttis see tuju nii ära. Teadsin, et ideaalis peaksin pildistamisega otsast alustama, sest fotod ja tekst PEAVAD omavahel kokku minema, aga mul oli isu läinud ja lihtsalt enam ei suutnud ennast motiveerida kõike uuesti tegema.
Ja nii jäi see kass seisma. Mõtlesin, et maailm saab ilma temata ka hakkama.
SUVA SELLEST PERFEKTSIONISMIST
Aga tead, mõned nädalad tagasi ma mõtlesin ümber ja saatsin oma perfektsionismi kukele. Miks?
Esiteks olin teinud Instagrami postituse, kus küsisin inimeste käest, mis nemad arvavad, et kas peaksin kassist õpetuse kirjutama või mitte. Kuigi postitus oli vana, tilkus sinna pidevalt jaatavaid vastuseid, mis andis mulle kindluse, et inimestele mu kass meeldib.
Aga võib-olla veelgi olulisem oli asjaolu, et mu sõbranna, kellele mõeldes ma kassi tegin, nautis seda õpetust kohe südamest. Ta heegeldas kassist mitu varianti ja proovis vaimustusega erinevaid värve. See oli täpselt selline nagu talle meeldib – lihtne õpetus ja veider unikaalne disain.
Ja siis ma otsustasingi, et löön oma perfektsionismile käega. Nii et kui otsustad seda õpetust kasutada, siis tea, et silmade paigutuse osas tuleb usaldada teksti mitte fotosid.







