Kuigi ma olen juba varemalt pidžaamaga karusid teinud, siis tekkis mul üks teistmoodi tuduriiete idee. Unimüts karul on padi kah juba valmis, nii et ta võib kohe otse voodisse minna :)
Minu tasuta mustrite kollektsiooni lisandus uus tegelane – Kiisu-miisu. Tegelikult on ta Rõõmsa jänkukese variantsioon. Siit on hästi näha, kui lihtne on silmade asetuse muutmise ning uute kõrvade ja saba lisamisega saada täiesti uueilmeline mänguasi. Nunnu, onju?! Proovi kindlasti järgi ja anna mulle ka teada, kuidas läks!
Saa tuttavaks – prints Punapõsk ja printsess Sitsiseelik! Need konnad valmisid tegelikult juba ammu raamatu “Kaisuloomakirg” tarbeks. Kui sa pole asjaga kursis, siis soovitan lähemalt uurida siit.
Ja saigi pingviini muster lõpuks valmis. Olen tema üle väga rõõmus! Eriti lestadega jalgade üle, mis oli omamoodi väljakutse ja toreda kaela ümber keeratava tuttmütsi üle, mille idee kargas ei-tea-kust mulle pähe :) Õpetus on taas kord kirjutatud inglise keeles. Mõnusat heegeldamist!
Minu pingviiniralli algas tegelikult juba veebruaris, kui valmisid esimesed 3 katsetust, millest lähemalt saad lugeda siit. Kulus päris palju aega ja vaagimist, aga nüüd on pingviin oma lõpliku kuju saanud. Kombineerisin kaht Dropsi lõnga
Tahtsin teiega jagada üht heegeldamise välist põnevat isetegemise kogemust, nimelt Lihavõtte munade värvimise teemalist. Hoolimata sellest, et paljud eestlased on alati armastanud mune sibulakoortega värvida, tehti seda minu lapsepõlve kodus ikka käsitsi. Küll vanaema spetsiaalsete munalakkide ja hiljem erinevate kaubandusest kättesaadavate vahenditega. Sel aastal otsisin internetist erinevaid võimalusi munade naturaalseks värvimiseks. Võimalusi ja tehnikaid on […]
Saa tuttavaks, see on Kommi-jänes! Minu uus, kevadpühadest inspireeritud amigurumi jänes. Tema loomislugu ulatub tegelikult mitme kuu taha. Nagu vahel juhtub, et peas on üks mõte, aga kui seda teostama hakkad, siis ta justkui lipsab minema. Just nii juhtus mul sellesama jänesega.
Heegeldasin selle väikse hiirekese Siidise kevadhiire mustri järgi. Siidilõnga asemel kasutasin aga hoopis alpakavilla, mis andis uskumatult toreda karuse pinna. Mulle näis, et üks mõnus pehme sall sobiks talle rohkem kui pitsiline krae. Nii heegeldasingi sobivast lõngajäägist salli ja kinnituseks leidsin oma taaskasutus nööpide karbist toreda nööbi. Tulemus – supernunnu!












